Maltoosa Vahva Munk

Legend

Ennemuiste, ühes väikses kloostris, toimetas igapäevaselt üks munk. Ta oli laisk ja maias. Hiilis kõrvale rasketest töödest ning käis alatihti köögis maiustamas. Ja ega tal ei õnnestunudki eriti ükski töö, ikka läks midagi nihu või katki. Õhtuti meeldis talle külakõrtsis jutlust käia pidamas. Seda ikka sellepärast, et talle keelekastet pakuti, et ta pigem vait püsiks. Ega keegi ei viitsinud kuulata tema heietusi. Nii õhtu edenedes tema pea sumises ja keel oli pehmeke ning jutt jooksis ladusamalt. Aga siis hakkas ta pidama pikki epistleid hoopis muudel teemadel. Õige pea ei tahetud talle enam keelekastet anda ja ega ta viitsinud lõpuks oma laiskusest ka jutelda. Siis otsustas ta ise kesvamärjukest tegema hakata. Kõrtsmiku käest uuris, kuidas seda tehakse ning alustas pruulimisega. No see oli ikka pikk ja tüütu tegemine. Kui munk jõudis niikaugele, et kõik tuli kokku segada, siis lihtsalt oma laiskusest ajas ta soovitatud kogused sassi ning välja tuli üks põneva maitsega kange õlu. See mis munga näo naerule ajand. Munk avastas, et õlu on ainuke asi mis tal välja tuleb ja kohe esimese korraga ka õnnestus. Hiljem tahetud kõrtsis tema õlut üha rohkem maitsta, kuna sel olevat kaval maitse man.

Joo siis, kui sul kohe mitte midagi välja ei tule ja terve päev on
kuidagi nässu läinud. Siis rüüpa ja unusta hetkeks kõik mured. Mõtle
rõõmsa munga peale, kel läheb vähemalt üks asi korda nagu ka sinul.
Samas võid seda ka siis juua, kui kõik hästi läheb.